Ajalugu

Ajalugu enne Südalinna Kooli

Liivalaia tänaval on haridust antud juba üle 100 aasta.

Eelmise sajandi algusaastail asus praeguse Olümpia hotelli kohal Kaasani Tütarlaste Kool, mis kandis hiljem 11. Algkooli nime. Tollane koolimaja jäi kitsaks ja 1918/1919. õppeaastal avas linnavalitsus Tatari ja Allika tänava nurgal Tallinna 14. Linna Algkooli.

Koolihoone oli kahekorruseline, teisel korrusel oli kuus klassiruumi ja õpetajate tuba. Esimesel korrusel asus saal, mida kasutati aktusesaalina ja võimlana. Majas oli ka väike kahetoaline kooliteenija korter. Riidehoid asus keldrikorrusel.

1953. aastal muudeti koolid segakoolideks, kus õppisid nii poisid kui ka tüdrukud. Tallinna 14. Linna Algkool sai õige pea 14. 7-klassiliseks Mittetäielikuks Keskkooliks, hiljem 8-klassiliseks kooliks. Õppe- ja kasvatustöös oli see kool linna parimate hulgas. Kujunesid välja ajastule omased traditsioonid, hinnati head käitumist ja ranget korda kooli igapäevases elus. Suur oli vanemate panus koolielu korraldamisel. Enne viimast sõda oli 14. Algkooli koolijuhiks proua A. Must. Pärast sõda sai uueks koolijuhiks Elisabeth Linnuse, tuntud esperantist. Sel ajal muutus 14. Linna Algkool esperantistide keskuseks, kus peeti kursusi ja kokkutulekuid. Aastail 1960-1962 oli koolijuht Laine Sams, kes hakkas pidama plaane uue koolimaja ehitamiseks kesklinnas, sest vana maja oli 400 õpilasele kitsaks jäänud. Õppetöö käis siis kahes vahetuses.

1962. aasta septembrist juhtis kooli Loora Raiste, kelle ajal ehitati välja söökla ja poiste tööõpetuse ruumid. Ka mõte uuest majast kasvas ja omandas kindlamaid piirjooni. Linnaisad pakkusid uue kooli asukohaks praeguse Tallinna Südalinna Kooli kohal asunud segusõlme maa-ala tollasel Kingissepa tänaval. Krundi laiendamisel lammutati selle idapoolses osas ennatlikult kuulsa nahakunstniku Eduard Taska korralik kolmekordne maja. Uut koolimaja pandi ehitama vangid. Ehitustöö oli lohakas, töökorraldus halb nagu tollal tavaline. Uue koolihoone pidi endale saama Tallinna 14. 8-klassiline Kool kaugema perspektiiviga saada keskkooliks, mis tollal oli 11-klassiline. Maja pidi valmima 1966. aasta septembriks. Ootamatusena tuli kõrgemal pool tehtud otsus, et koos 14. kooliga asub sellesse majja ka vene õppekeelega 32. Keskkool Sakala tänavalt, mille paekivist hoone läks naabruses asuva Õpetajate Täiendusinstituudi käsutusse. Nii tekkis venestamise eesmärgil 1966. aasta sügisel uus eesti-vene segakool, mis sai nimeks Tallinna 47. 8-klassiline Kool. Koolijuhataja Loora Raiste andis oma õpilased ja õpetajad üle uue kooli esimesele direktorile Alo Kuldkepile. Õppima asus 1089 õpilast 32 klassikomplektis. Töö toimus kahes vahetuses.

1966. aasta 1. septembril kogunes uus koolipere Kalevi spordihalli ette. Kõnelesid vanad koolijuhid, ehitajad andsid üle traditsioonilise koolimaja võtme ja kolonnis suunduti oma uue kooli juurde.
Kakskeelse kooli esimesed aastad ei olnud sugugi kerged ei õpilastele, õpetajatele ega kooli direktorile: kaks keelt, kaks kultuuri, kaks ellusuhtumist viisid tihti konfliktideni ja õpilaste puhul isegi kaklusteni. Keele erinevuste tõttu oli raske korraldada ühisüritusi, õpilaskonna vahel ei kujunenud vahetuid kontakte.

Ometi on sellestki ajast meeldivaid mälestusi, sest kool jääb ikka kooliks kõigi oma rõõmude ja muredega, toredate ja vähem toredate sündmustega. Üks põnevamaid ja oodatumaid üritusi oli moedemonstratsioon tüdrukute poolt käsitöötundides ise õmmeldud riietest. See toimus kooli aulas, kuhu, nagu päris moedemonstratsioonidelgi, oli läbi saali rajatud pikk kõrge poodium (tänapäeval catwalk), mida mööda muusika saatel liikudes näidati oma näputöö tulemusi.

Palju põnevust ja valjuhäälset kaasaelamist tõid endaga kaasa iga-aastased klassidevahelised korvpallivõistlused. Osalejate hulgas olid väga tugevad korvpallurid: tänaseks vabariigis hästi tuntud avaliku elu ja sporditegelased Anti Oidsalu ja Kalle Klandorf.

Alates 01.09.1968 oli kooli nimeks Tallinna 47. Keskkool. Mindi üle kabinettide süsteemile.

1969/70. õppeaastast algas koostöö ujumiskooliga ja avati mitu ujumisklassi. Alustati ka autoõpetuse tundidega.

24. juunil 1971.a. lõpetab kooli I lend.

Järgmisel õppeaastal viiakse sisse sõjalise algõpetuse tunnid ja kooli šefiks saab kondiitritoodete vabrik „Kalev“. See tähendas muuhulgas ka seda, et igal neljapäeval pidid ühe klassi õpilased koos klassijuhatajaga minema vabrikusse „šeffe abistama“ ehk tööle. Algul oli see õpilaste jaoks väga ahvatlev võimalus, kuid ajapikku muutus tüütuks kohustuseks.

1. septembril 1975 saab kooli direktoriks Leo Repponen, kes töötas sellel ametikohal kaks õppeaastat. Tööd alustas eelkool.

Keskkooliosas toimuvad tootmisõpetuse tunnid, kus tüdrukud omandavad õmbluseriala ja poisid õpivad autoremondilukksepaks. Kohustuslik praktika toimus pärast õppeaasta lõppu kahe nädala jooksul tüdrukutele tootmiskoondises „Baltika“ ja poistele autobaasis.

1977. aasta 1. septembrist muudeti Tallinna 47. Keskkool ainult eestikeelseks ja kooli direktoriks sai taas Loora Raiste.

Oktoobrist 1979 jätkab direktorina Jevgenia (Eugenia) Netšajeva, endine õppealajuhataja.

Nõukogude aja klassivälise töö põhisuunaks oli igasuvine osavõtt Eesti Õpilasmaleva tööst. Mõnel suvel oli meie koolist väljas koguni kuus rühma. Fanaatilisteks malevakomandörideks olid õpetajad Thea Kriis ja Peeter Kiilmaa.

Läbi aegade on koolile kuulsust toonud ujumisklassid, kus on õppinud ka olümpiavõitja Ivar Stukolkin, palju kordi Eesti au kaitsnud Indrek Sei ja vennad Pachelid. Tuntud olid ka meie kooli käsipallurid.

Alati on meie kool laulupidudel olnud väljas mitme kooriga. See kaunis traditsioon jätkub tänaselgi päeval.

Augustis 1991 nimetati kool ümber Liivalaia Keskkooliks ja kool sai oma lipu.

1. septembril 1993 sai direktoriks senine õppealajuhataja Tiina Lorents, kes juhtis kooli 16 aastat. Neil aastail pöörati suurt tähelepanu kooli renoveerimisele ja kaasajastamisele. Alguse sai uus traditsioon: igal kevadel kooliaasta viimasel nädalal toimus parimatele õpilastele ekskursioon koos direktoriga, mis tänaseks on asendunud direktori piduliku vastuvõtuga eeskujulikele õpilastele.

Üheks kooli visiitkaartidest oli tantsuansambel MODUS, mille asutajaks oli ja kunstiliseks juhiks on siiani meie endine tantsuõpetaja Piret Torm-Kriis. 1994.a. tähistati ansambli 10. aastapäeva, tantsulapsed võtsid osa rahvusvahelisest tantsufestivalist Inglismaal.

Alates 28.06.1996 kandis kool Liivalaia Gümnaasiumi nime.

1. septembrist 2009 on kooli direktoriks Veiko Rohunurm.

2009/2010. õppeaastal renoveeriti koolihoone tervikuna, ehitati uus spordisaal, auditoorium, arvutiklass ja raamatukogu, rajati koolistaadion.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu otsusele nr. 132 sai 22.08.2013 kooli uueks nimeks Tallinna Südalinna Kool.

Alates Südalinna Kooliks muutumisest

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu otsusele nr. 132 sai 22.08.2013 kooli uueks nimeks Tallinna Südalinna Kool. Koolijuhina jätkab tööd Veiko Rohunurm.

2013/2014. õppeaastal kool enam 10. klassi ei komplekteerinud. Kevadel 2015 lõpetas viimane gümnaasiumiklass. Viimastel aastatel on põhikoolis 1.-9. klassi õpilaste arv pidevalt suurenenud: 2014 – 268 õpilast,

2015 – 354 õpilast, 2016 – 410 õpilast. 2018/2019 õppeaastal on õpilasi umbes 500.

2013/2014. õppeaastal tegeles hoolekogu aktiivselt kooli allesjäämise küsimustega (linn soovis liita Ühisgümnaasiumiga), mille tulemusena säilis kool iseseisva õppeasutusena. Peale seda on kool saanud mitmeid tunnustusi ja kooli maine on märgatavalt tõusnud. Selle kinnituseks on ka õpilaste arvu pidev kasv.

Uuendused ja tegevused ajavahemikul 2013-2020:

  • 2013 sügisest on koolil sisseõnnistatud koolilipp. Lippu õnnistas katoliku vaimulik Vello Salo.
  • ‣ 2013/2014. õppeaastast lastevanematele meili teel infokirjade saatmine.
  • ‣ 2013/2014. õppeaastast kasutatakse arenguvestluse läbiviimisel e- kooli võimalusi.
  • ‣ 2013/2014. õppeaastast kirjalike tööde järelvastamise korraldamine samaaegselt ühes ruumis 5.-12. klassi õpilastele. (Õpetajad on eelnevalt andnud materjalid töö läbiviijale.)
  • 2014. aastast on meil kaks sõpruskooli: üks Lätis (O. Kalpaks Riga Folk Art Primary School) ja teine Tšehhimaal (Poličkas Masaryki School). Toimunud on õpetajate ja õpilaste vastastikused koolikülastused ning ühistegevuste planeerimine.
  • ‣ 2014 sügisest on kasutusel elektrooniline õpilaspilet, mida kasutatakse transpordi ühiskaardina, raamatukogus laenutamisel ja sööklas toidukordade registreerimisel.
  • ‣ 2014 sügisest on koolis kasutusel tunnirahuklass.
  • ‣ 2014 sügisel avati koolis esimene väikeklass.
  • ‣ 2014. aasta lõpust on koolimaja tänavapoolsel välisseinal valgusreklaam.
  • ‣ Kevadel 2015 toimus õpilastele ideekonkurss uutmoodi klassiruumi, nn tulevikuklassi kujundamiseks. Parimad ideed teostati sügisel 2015 vastavalt võimalustele: klassis on 3D printerid, tahvelarvutid, robootikavahendid, televiisor, interaktiivne tahvel jms. Interjöör ja mööbel erinevad tavapärasest klassiruumist ning võimaldavad korraldada rühmapõhist õppetööd.
  • ‣ 2015 mais saab alguse Tallinna Ülikooli ja Tallinna Südalinna Kooli ühise kooliarendusprojekti kavandamine koostöös TLÜ didaktikutega, et muuta koolis õpikultuuri ja seeläbi õppe tulemuslikkust. 2015 sügisest saab alguse koostöö TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse partnerkoolidega.
  • ‣ 2015 kevadest rakendatakse õpetaja kutsestandardidele tuginevat arenguvestluse vormi.
  • ‣ 2015 sügisest kasutusel kooli sisevõrk.
  • ‣ 2015/2016 õppeaastast võtsime veerandite asemel kasutusele trimestrid ehk õppeaasta 175 õppepäeva on jagatud kolmeks õppeperioodiks. Iga trimestri viimane koolipäev on ülekooliline projektipäev.
  • ‣ 2015/2016 alustas tööd kooliraadio, mille uudistesaade on eetris igal teisipäeval.
  • ‣ 2015/2016 alustas esimene digiõppeklass 1A, mille tunniplaani kuuluvad I kooliastmes digiõpetus ja robootika.
  • ‣ 2015/2016 õppeaastast rakendame I kooliastmes ainult kujundavat hindamist.
  • ‣ Alates 2015/2016 lastevanemate igakuine informeerimine kooli peamistest uuendustest ja muudatustest ning parimate tunnustamine infokirja vahendusel.
  • ‣ 2015 sügisest on võimalus õpilastel osaleda tasuta treeningutel peale koolitunde.
  • 2016. aastast on kasutusel hõbedane ja osaliselt kullatud koolimärk.
  • ‣ 2016 kevadest on garderoobide ees seinal elektroonne infotahvel, kust on kättesaadav kooli koduleht, õpilaste tunniplaan, ühistranspordi info ja Tallinna Haridusameti koduleht.
  • ‣ 2016. aasta 1. septembril sai meie kool 50aastaseks. Juubelisünnipäeva tähistamiseks ilmus kooli ajalugu ja tänapäeva tutvustav raamat “Viiskümmend värvilist aastat ehk Tallinna Südalinna Kooli lugu”, mida on vilistlastel ja kõigil huvilistel võimalik osta kooliraamatukogust.
  • ‣ 2016 sügisest on kasutusel Google Suite.
  • ‣ 2016 sügisest saab alguse hea tava, et õppeaasta jooksul külastavad õpetajad üksteise tunde ja jagavad töökoosolekutel kogemusi, et mõtestada häid õpetamise praktikaid.
  • ‣ 2016 sügisest toimuvad koolis digiõppepäevad, kus õpilased õpivad kodus nutiseadmeid kasutades ja vajadusel õpetajaga interneti teel suheldes.
  • ‣ 2016 sügisest osalevad 1. klassi õpilased “Sport kooli” projektis ja saavad tasuta tutvuda kogu õppeaasta vältel erinevate spordialadega 3 korral nädalas.
  • 2017 hakkasime korraldama üle-eestilist saksakeelse Scrabble-võistlust nutirakendusega “ClassicWords”.
  • ‣ 2017 kevadest on kooli koridorides ja klassides pehme mööbliga nurgad (nt diivanid, kott-toolid, padjad).
  • ‣ 2017 kevadest on kasutusel uus kooli koduleht.
  • 2017 kevadel alustasid tööd tasuta aineringid õpilastele, kellel on sügavam huvi mõne õppeaine vastu.
  • ‣ 2017 kevadest toimuvad pikkadel vahetundidel õuevahetunnid koolihoovis, kus õpilastel on võimalus tõukeratastega sõita või erinevaid mänge mängida.
  • ‣ 2017 sügisest on kasutusel uus kooli koduleht.
  • ‣ 2017 sügisest on 1.-3. klassis kasutusel üldõpetuse moodulid 3x aastas.
  • ‣ 2017 sügisest toimuvad II-III kooliastmes lõimingumoodulid (pikemate projektidena).
  • ‣ 2017 sügisest kuulub Südalinna Kool võrgustikku “Alustavat õpetajat toetav kool”.
  • 2017 sügisest alustas tegevust õpetajate spordiklubi.
  • ‣ 2017 sügisel osaletakse aktiivselt e-külalistundides.
  • ‣ 2017 sügisest luuakse aineringidele täienduseks tasuta II-III kooliastme loodusring ja robootikaring.
  • 2018 kevadel avasime #EduInnoLab Liitreaalsuse stuudio. Ainetundides võetakse kasutusele liit- ja virtuaalreaalsus.
  • ‣ 2018 jaanuaris alustab tegevust kogupäevakool (õpiklubi, tegelused, õuetunnid).
  • ‣ 2018 sügisel alustatakse VEPA programmiga (3 pilootklassis).
  • ‣ 2018 sügisel võetakse kasutusele robotid ja programmeerimine lõimituna 3. klassi matemaatikatundidesse.
  • ‣ 2018 sügisest toimuvad uuenduslikud III kooliastme loodusainete praktikumid koostöös Tallinna Reaalkooli, Kesklinna Põhikooli ja J.Westholmi Gümnaasiumiga.
  • ‣ 2018 talvel alustavad klassijuhatajad coachingu programmis osalemist.
  • ‣ 2018 talvel uuendatakse I korruse koridori (ronimissein, liikumisrada, põrandamängud jms).
  • ‣ 2018 ühineme Tartu Ülikooli liikumislabori võrgustikuga Liikuma Kutsuv Kool.
  • 2019 sügisel rajati koolihoovi kiiged, slackline, madalseiklusrada ja sisehoovi ehitati õuesõppe klassi bussipeatused.
  • 2020 kevadel oleme eriolukorra tõttu (COVID-19) 16.märtsist kuni õppeaasta lõpuni distantsõppel. Selgeks saavad kõigile  nii opiq (e-õpikud), Google Classroom (õpihalduse keskkond) kui ka Google Meet (videotunnid).  Toimuvad regulaarselt nii videokoosolekud, veebikoolitused kui ka videotunnid. Videkõnede abil saavad läbi viidud õpilasvõistlus, tervisenädal, projektinädalad jne. Õpetajad ja mõned kõige rohkem tuge vajavad õpilased pääsevad kontaktõppele koolimajja alates 15. maist.
  • ‣ 2. oktoobril 2020 toimus Südalinna Kooli I hariduskonverents, kus osalesid koolitöötajad, lapsevanemad ja õpilased. Ühiselt kuulati Tartu Ülikooli, HARNO, Tallinna Haridusameti, SEB panga esindajate ettekandeid ja arutleti, kuhu kool peaks järgneva 5 aastaga jõudma.

Kooli ajaleht

"KUUKUMU"

Kontaktid

Tallinna Südalinna Kool @2024 – All Right Reserved. Designed and Developed by Designation